Kui teisipäeva hommikul õuest tõeline talveilm vastu vaatas, siis plaan Võhandu jõele parvematkale minna, tundus päris pöörane.Matk algas Leevilt ja seltskond oli rõõmsas meeleolus varakult ootamas.
Minu jaoks oli varakevadise suurvee ajal parvega jõele minekust küll hoopis teine ettekujutus.Parve põhjas ilutsesid kaks rida ümmargusi auke. Mõtlesin endamisi, et see on vist küll mingi nali. Tegelikult augud töötasid justkui pumbad, tõmmates vett ikka sisse ja välja.
Ja nii see matk algas. Ikka parem tõmbab ja vasak tõmbab.Iga veskitammi ületamine tekitas mõnusa adrenaliinilaksu. Võhandu jõgi on ääretult kaunis ning mitmekesine oma kõrgete liivakivi nõlvade ja lookleva veeteega. Olime sattunud partide paarilise otsimise ja musta kasukaga veelooma (vist mink) veeprotseduuride tunnistajateks.Kevadised linnuhääled olid väga kõnekad, sest keegi ei soovi jääda ju paariliseta.Lumesadu oli ka just matka alguseks lõppenud ja kui Ukukaljule lähemale jõudsime, siis süttisid ka päikese prožektorid.See kõik tundus justkui tellitud programm.
Kogu selle loo lõpetuseks tahan julgustada kõiki, kes on mõlgutanud mõtteid jõele parvega sõitma minna. Parvematk on turvaline ja sobib ka lastega peredele.Pärast väsitavat matka on hea võimalus õhtustada, suitsusaunas käia ja mõnusalt Mooste mõisa külalistemajas end väljapuhata. Küsi pakkumist info@moostemois.ee
Piltide järgi see küll ohutu ei tundu, ei tea, kogemus puudub. Aga tublid olite. Nüüd julgete ehk ka oma klientidele soovitada.Kuigi mul tekib alati küsimus, et kas ka siis soovitada, kui inimene ütleb, et ei oska ujuda.
VastaKustutaKui just endal mingi foobia painab, siis ilmselt ei aita miski. Parvega jõel on selline kindel tunne, et ujumisoskus pole üldse oluline. Võtaksin kindlasti järgmisel korral oma lapselapse ka kaasa.
VastaKustuta